Rebane külmetab

ehk kuidas minust on saanud tänu Kiirale loomasõber. 






Vabandan loomasõprade ees, kuid ma pole kunagi kõige suurem loomade fänn olnud. Loomaaias käisin alati teistega kaasas aega veetmas, hobused ei meeldi, koeri kardan ja isegi kassidest käin veidi suurema kaarega mööda. Okei - kass, kes meil Põlva kodus elab on väga suur erand. 
Õed ja ema on teinud alati minu üle nalja ning "kiusamise" mõttes pannud peale ETV loomasaated. No kohe üldse ei istunud. Kuid peale Kiira sündi olen asju veidi teise pilguga vaadanud. Päris kindlasti olen muutunud tundlikumaks ükskõik mis teema suhtes, näiteks enam ei saa naljalt vaadata sarju või filme, kus lastega midagi juhtub. Kohe on pisar silmas ning käsi ulatub kanalit vahetama. Ja kanalit vahetama pigem just loomasaadetele, mida nädalavahetuseti näidatakse.
Kiiraga koos olen enda jaoks hakanud avastama maailma teistmoodi. Tema rõõmus nägu loomi nähes, teeb südame soojaks. Päris kindlasti on tema raamatute hulgas enamus lugusid loomadest - otsimisraamatud, atlas ning niisama südamlikud jutustused. Raamatute kõrval on meil vahest lahti ka youtube, et loetud loomast näidata mingi video, siis näeb ta päriselt kuidas loom sööb, liigub või elab.
Rabas putukaid uurimas

Loomaaia külastused on võtnud hoopis teistsuguse pöörde ning sinna tahaks minna vabatahtlikult, et võimalikult palju uudistajale maailma tutvustada. Sügisel käisime perega Elistvere loomapargis, mis valmistas suurt rõõmu nii meile kui neiule. Viimati käisin seal 4ndas klassis ning peale seda pole kippunud tagasi. 
Loomapargis

Kõike seda arvesse võttes, valisin ootamatult endalegi Kiira sünnipäeva teemaks metsaloomad. Tema soove on raske veel arvesse võtta, sest kui temalt küsida: "Millist sünnipäeva sa tahad?" On vastuseks: "Roosat!"
"Millist torti sa endale tahad?" Kiira: "Politseiautot!" või "Mõmmi torti!" või "Sinist!" Vastused on olenevalt tujust erinevad.
"Mis kingitust sa sünnipäevaks soovid?" Kiira: "Sinist!" Siin mõtleb ta pigem pakkepaberit.
Seega lähtusin seekord tema huvist loomade vastu ning ehk järgmine aasta saame täita tema kindlaid soove.

See teema tuli mulle mõttesse juba eelmise aasta kevadel, kui me perega puhtjuhuslikult sattusime sellisesse kohta nagu "Tagahoov", mis asub Aparaaditehase hoones. Sealt hakkasid vaikselt ideed tulema ning nüüd on juba asi seal maal, et pidu toimub paari nädala pärast ja täpselt seal samas kohas, kus soovisin.
Suur ruum ning hubane interjöör, annavad meile võimaluse pidada pidu nii perele kui sõpradele korraga.

Kutsed valmistasin nelja erineva looma kujuga - jänes, karu, põder ja rebane.
Külalistele on kutse peale märgitud, et tegemist on stiilipeoga, seepärast arvan, et sellest tuleb üks päris vahva üritus väikestele ja suurtele. Eks siis on näha, kas meil tuleb ka selline pilla-palla pillerkaar nagu mutionu laulus.
Kutsete põhjad

Selleks peoks ei ole olnud vaja väga palju meisterdada, sest suuremalt jaolt tulevad kaunistused metsast. Sammal, käbid ja oksad said korjatud koos emaga ühel septembrikuu nädalavahetusel. Ning nii kaua on ema neid kuivatanud ja hoidnud, et nad ei läheks käest ära.
Samas lasin veidi näppudel ka tööd teha ja rohkem pilte tuleb siis, kui pidu on peetud. Muidu reedan külalistele asjad ette ära ja üllatusmoment kaob ära. 









Juba sügisel saime tädi Madliga kokku ning meisterdasime nii mõndagi eelolevaks peoks

Ühesõnaga on meie pere ühe pruunisilmse neiu sünnipäeva ootuses ning uskuge mind, ta ise on ka! :)


Head kuke aasta algust teile!
Eelmine
Happy New Year
Järgmine
Flowers in January

Lisa kommentaar

Email again: