Kiira issi


Lisaks sellele, et Kiira ja Martin on nii ühte nägu, on nad ka iseloomujoontelt suhteliselt sarnased. Neiu on küll veevalaja (nagu mina) ja temas on sellist rahulikkust ning empaatilisust nagu sellele tähtkujule omane, peab nentima, et kõik muud jooned, küljed ja vaated, on ta saanud oma issilt.



Ning sellega olen rohkemgi kui rahul ja õnnelik. Kui Kiira polnud veel sündinud, ütlesin, et minult võib ta saada vaid pruunid silmad, muu kõik Martinilt ja nii ka läks.


Näiteks meie preili hakkas enne laulma kui rääkima. Ümisedes tihti viisijuppi, mis Martin temale laulis juba siis, kui ta kõhus oli. Martini peres on muusika ja muusikainstrumendid olnud siduvaks jooneks, meie peres aga tantsimine. Muidugi ta tantsib ka, aga peab ütlema, et esialgu tuleb tal laulmine ja viisipidamine paremini välja :) Praegu laulab ta igasuguseid laule, mis lasteaias õpetatakse ning ümiseb Shanoni „Suvi kestab veel“ laulu, mis on eriti naljakas. Seda on ta kuulnud siis, kui Marika mängib seda klaveril. Kiira ütleb, et see on vanaema laul.

Kiira ja Martin klapivad hästi ka kodustes mängudes. Tagaajamised, peituse mängud, klotsidest losside ehitamine, voolimine jms, tuleb Martinil palju paremini välja kui minul. Aga ma nende kõrvalt vaikselt õpin, et olla rohkem lapsemeelsem ja mitte muretseda nii palju pesemata nõude või riiete pärast.

Peagi kolmeseks saav neiu, on meie kannatust ka kõvasti proovile pannud, kuid tunnen, et koos Martiniga moodustame hea tandemi, et sellest väikesest inimesest paremini aru saada või teda mõista ning seejärel teda kasvatada nii nagu me arvame, et õige on. Ega me ei tea õigeid lapse kasvatamise reegleid, kuid leppisime kokku, et teeme nii nagu süda ütleb.

Seni oleme isadepäevasid tähistanud üpris rahulikult pere keskel. Mõnus õhtusöök ja magus kook, teevad päeva erilisemaks. Varem meisterdasin ise Martinile midagi, kuid nüüd on Kiira piisavalt suur, et saab tähtpäevadest rohkem aru ning meisterdame midagi koos. 

Selle aasta isadepäeval oli meil natuke rohkem tegemist kui muidu, seega pidasime juba laupäeval selle päeva ära. Igapäev võib olla isadepäev, emadepäev või sünnipäev.. nii kuidas ise soovime! :)

Päeval käisime kelgutamas ja Kiira sai teha oma selle aasta esimese pika liu. Hiljem läksime sööma ning kinno „Trolle“ vaatama. Kiira on ammu tahtnud kinno minna ja mõtlesin, et see oleks ideaalne päev selleks puhuks. Pisike (või mitte enam nii pisike) pidas ilusti vastu, aga viimased 20-30 minutit niheles päris kõvasti (sest kommid said otsa!!!) Kui multikas läbi sai, siis ta ütles: „Äge oli!“ ja enne magama jäämist ütles: „Tore päev oli!“ Seda on kõige parem kuulda! :)


Kiiral on oma issiga kõvasti vedanud! Ja minul Martiniga!

Eelmine
1 ja 2 ja 3 ja 4...
Järgmine
Haldjatolm ja võluvägi

Lisa kommentaar

Email again: