Jälle aasta vanem

Olen väiksest peale olnud alati väga elevil oma eelseisvast sünnipäevast. Hakkasin planeerima juba siis kui algamas oli sügis.
Alati oli selleks ajaks peo teema ja koht selged ning hakkas suuremat sorti menüü ja meelelahutuse läbi mõtlemine. Esimest korda oli sellel aastal teisiti.



Suurem planeerimine toimus nimelt just Kiira sünnipäevaks. Kuna meil on vaid nädal ja paar päeva vahet, siis ma ei jaksanud ega tahtnud endale midagi mõelda. Öeldakse ka, et kui sünnib laps, sead ta esikohale. Kasvõi riiete ja söögi ostmisel (arvestades tema vajadusi või soove) või nagu näha ka sünnipäeva planeerimisel.
Ja ma olen sellega enam kui rahul! :) Uskumatu! MINA?

Nii palju planeerimist oli, et soovisin oma sünnipäeva kingiks perega koos olemist. Võtsime ette väikse külaskäigu spa'sse. Olime koos Martini ja Kiiraga ning Martini lähedaste, minu ema ja väikse õega. Sellist trippi polnud me varem suurema seltskonnaga ette võtnud ja see kujunes nii mõnusaks olemiseks. Parim sünnipäeva kingitus! :)



Väike puhkus endale, kui Kiira mängis omaette. Emps tegi pilti.

Päev hiljem tegime paari tunnise istumise ka sõbranna Madliga, et meenutada aegu, mil olime noored ja ilusad, nüüd aga vanemad ja ... loodame, et endiselt ilusad.

Kahjuks jäi meie neiu peale spa's käiku haigeks ning oma õige sünnipäeva päeva veetsime koos pikutades ning paitades. Ei taha küll nii öelda, aga jälle parim kingitus (Muidugi mitte see, et neiu on haige. Võtaks kõõõõik tema halva endale.) -
olla lihtsalt koos lapse ja elukaaslasega, rääkida elust-olust. Kuhugi polnud kiirustada ning vaaritada polnud vaja.

Kui nüüd seda lugeda, mis ma kirjutasin, siis tundub, et ma pidasin sünnipäeva ikka suurelt. Aga minu jaoks mitte. See ongi vist minu mitte pidamine.

Mõne jaoks on 27 juba päris paras vanus ning hirmuga läheneb see number kolm. Kuid ma olen tõesti väga elevil oma järgmise 30 aasta ees. Segane, enese otsimise aeg on (loodetavasti) lõpusirgele jõudnud ning ees on oma pärandi loomine - lapsed, oma kodu, pere, karjäär. Naudin selle protsessi ning elu kulgemist, kuid ma ootan põnevusega ka lõpptulemust.
Ja kui ma varem planeerisin oma sünnipäeva sügisest, siis nüüd on minu 30. aasta juubeli idee juba olemas! Nüüd võtan planeerimiseks lausa paar aastat! :)



Cheers! Tõstan klaasi, et järgnevad aastad oleksid veel põnevamad ja seiklusterohkemad!

Eelmine
Metsalooma peo pildid
Järgmine
Ku-kuu, ku-kuu

Lisa kommentaar

Email again: